Kuidas meie pere haagissuvilapisik sai alguse

Kõik sai alguse kuskil 3a tagasi, kui sõbrad kutsusid meid perega suvel haagissuvilatega trippima, nad olid nõus meile laenama oma haagissuvilat ja meie autol oli õnneks kärukonks olemas, niiet haagis sappa ja minek.

Varasemalt haagises puhkuse võimalusest me ei ole kunagi mõelnud ega osanud arvestadagi sellise võimalusega, tavaliselt oleme ikka kuskilt otsinud ööbimise võimaluse või siis telgi kaasa võtnud, kuigi see telgis magamine pole kunagi meie lemmik olnud, pigem oleme siiski autos maganud kuna telgi kokkupanek on juba tohutu mässamine ja hommikul päikesetõusu järel on telgis ikka väga palav olla. Aga selline fantastiline võimalus, et sa kodus paned oma haagise valmis, puhtad voodilinad, vajadusel köetud tuba, kööginurk ja riided kenasti kapis… just nagu oma miniatuurne kodu, see oli meile täiesti tundmatu maa. Kõik asjad mahtusid järsku terve perega reisides autosse ära ja jäi ruumi ülegi, sest haagises oli ju kõik juba kappides, ei mingeid kohvreid, kotte ja pidevat kokku-lahti pakkimist, ainult leia sobiv koht ja käpad maasse. Kuna meie esimesed reisid toimusid mikrobussiga, siis sai kaasa võetud kõik mida hing ihaldas, näiteks jalgrattad, grill ja lauad ning toolid mõnusaks istumiseks. Isegi võrkkiige võtsime kaasa, kus lastel oli hea mõnuleda kui sobivad puud leidsime kuhu vahele seda sobitada.

 

Meie esimene seiklus kestis kuskil nädala, 3 peret lastega, haagised autodel järgi, sõitsime läbi eesti erinevate paikade. Põhieesmärk oli avastada Eesti saari nagu Hiiumaa ja Saaremaa. Ööbida saime igalpool, haagisega oli üllatavat lihtne ööbimiskohta leida, ettejuhtuvad telkimisalad, näiteks RMK alal saab tasuta olla, seal on isegi lauad ja toolid koos grilli ja katusealusega ning kempsu võimalusega. Meie eelistasime alati paikasid kus oli järv või meri lähedal, et lastel oleks hea ikka mitu korda päevas sulistamas käia. Iga kord kui kuskil uues kohas olime, tegime ka tutvust kohalike kultuurimõnudega ja külastamata ei jäänud ükski väike külapood, ega suveniirikauplus. Alati ei pea ju ilmtingimata midagi ostma, aga huvitav on vaadata mida inimesed pakuvad oma kodukandis.
Sellelt tripilt koju naastes otsustasime, et see ei jää kindlasti meie viimaseks puhkuseks haagisega, mõne aja pärast ostsimegi meie pere esimese haagissuvia, millel Viljandimaal järgi käisime. Sõpradega leppisime kokku järgmise aasta tripi kuupäevad, et saaks juba varakult puhkust planeerida, ning sel korral juba nädala jagu rohkem.